Judy Jackson- Äkki tema ongi õige?

Raamatu tuvustus ütleb:
Daniel St. Clair tähendab kõike seda, mida Jess Philips peaks vältima. Ta on karjäärinaine, kes võitleb selle eest, et teenida elatist meeste maailmas. Jess kujundab end Sam Spade´i järgi ja kinnitab endale, et ta ei saa olla huvitatud mehest, kes on tema täielik vastand. Daniel, püüab naine ennast veenda, on ülespuhutud, ilusa näo ja kena kehaga mees.
Daniel aga tahab, et nad käiksid- ta arvab, et Jessiga on lõbus ja et ta n põrgulikult seksikas..., aga mitte kõlbulik materjal abikaasaks. Kui Jess võtab vastu Danieli abipakkumisele, annab ta järele nendevahelisele füüsilisele külgetõmbele.
Miks ka mitte? Nad on mõlemad vallalised... Jess oleks aga pidanud meeles pidama, et armastusel on omad seadused...

Raamat on suurem ja raskem kui eelmine. Lugedes igav ei hakka. Raamatul on hea rütm. Raske on lugemist pooleli jätta.

Üks võike mõte sellest raamatust, mis ulle meeldima hakkas:

Daniel kingib Jessile enne õhtusöögile minekut kimbu rooasid roose. Jess võtab lilled külmalt vastu. Mehele ei anna rahu, et miks naine ikkagi nii külmalt käitus.

/"Ütle sina mulle. Mul on vaja teada, mis nendel roosidel viga oli."
"No mis häda sul nende roosidega on? Need on väga kenad ja ma tänan sind. Lool lõpp." Daniel sai aru, et naine hakkas ärrituma. "Lähme nüüd, enne kui nad meie kinnipandud kohad ära annavad." Ta astus autost välja./
/Daniel ei suutnud lakata roosidele mõtlemast. Nii-siis päris ta nende kohta uuesti.
"Oled sa kindel, et sa tahad sellest vestelda?" küsis Jess pärast seda kui kelner nende klaasidesse veini juurde oli valanud ja lahkunud.
"Jah"
"Ma ei tea, kas suudan seda sõnadesse panna.!
"Ürita." Daniel mängis oma veiniklaasiga, keerutades seda aeglaselt ja jälgides rubiinpunast vedelikku küünlavalgel sädelemas.
"Sa oled tõenäoliselt tosinatele naistele roose kinkinud. Perekonnaliikmetele, töötajatele, neile, kellega sa kohtamas käid, sõpradele."
"Ma ei pea arvet, kuid jah, ma kujutan ette, et olen küll."
"Mulle meeldivad lilled.Mulle meeldib kinke vastu võtta, võib- olla sellepärast, et ma eis aanud neid kuigi palju pärast vanemate surma, kui ma kuueaastane olin ja tugiperedes üles kasvasin. Kui jõulu ajal mingi perekonnaga koos juhtusin olema, hoolitsesid nad selle eest, et puu all oleks ka midagi mulle avamiseks."
"See oli kindlasti raske."
Jess muigas natuke. "Minu elus ei juhtunud iialgi midagi eriliselt head või halba, nii et sellest ei tehta kunagi "nädala filmi". Lihtsalt pidev ümberkolimine ja mitte kedagi kes sellest hoolinud oleks, mis mu peas toimus. Niisiis on minu jaks ükskõik millise kingi tähendus selles, mida see kinkijale tähendab."
"Ma eis aa aru."
"Ma vean kihla, et sa kingid naisele alati esimesel korral lilli, kui sa ta välja viid."
"Jah, kas see on vale?"
Naine tõstis käe. "Sina alustasid seda. Nüüd kuula mind ära."
Daniel kõhkles ja noogutas siis. "Hea küll." Tajudes, et talle ehk ei meeldi, mida ta kohe kuuleb, kosutas ta end sõõmu veiniga.
"See n viisakas komme, mis aitab kaasa sinu ladusatele suhetele naistega. Me ei käi kohtamas, me ei käi isegi potensiaalselt kohtamas, ja ikka tõid sa lilli. Sa oled nii paljudele naistele lilli kinkinud, et see on sinu jaoks tähtsusetuks muutunud. Üks kena žest."
Daniel pani veiniklaasi lauale ja liigutas ma käe selle õrnast jalast eemale, kartes, et see tema sõrmede vahel katki praksatab.
"Need roosid polnud mulle isiklikult. Need polnud valitud selle pärast, mis sa oled teada saanud minu iseloomust, minu huvidest, või sellest, mis mulle tähtis on."
"Sa arvad, et need on kenad, aga tähtsusetud?" lausus Daniel./