teisipäev, 17. jaanuar 2012

Merit Raju "Leia oma tee"

Üks parimaid jõulukingitusi oli raamat „Leia oma tee“, mis räägib peamiselt võimelikest elu muutustest töömaastikul, kuid on suureks toeks ja abiks ka muudes elu aspektides. Raamatus on väga hästi kirjeldatud võimalusi, kuidas tööelus muutusi teha, peamiselt on keskendutud oma äri üles ehitamisele ja kodus töötamisele. Lisaks teoreetilisele poolele on toodud ka näiteid elust enesest ning kuidas praktikas raamatus toodud teavet on võimalik kasutada. Kuna autor tegeleb joogaga, siis on ta ka sellest aspekte raamatusse põimunud. Raamat on hästi jaotatud peatükkideks, seda on kerge lugeda, kuid samas on palju mõtlema panevaid kohti.

Kõik algab inimesest endast. Tuleb välja selgitada, mida tahetakse tegelikult elus teha. Seada eesmärgid ning nende poole püüdlema hakata. Mulle meeldis, et ära olid toodud ka ettevõtjana töötamise takistused ehk kõik pole roosamanna, mis teistsuguse eluga kaasneb. Oluline on kuulata oma südamehäält, mis ütleb, mida tahetakse teha, kuid ei saa mööda vaadata ka meid ümbritsevast keskkonnast, kuhu me peame oma soovide ja püüdlustega sobima.

Mõned head mõtteterad raamatust:

  • Teadlik olla tähendab, et sa ei käitu, hinga, osta, räägi, mõtle, söö, tööta, seksi ega sõida autoga automaatselt, vaid sa paned tähele, kuidas ja miks sa seda teed ning mis tunde see sulle annab.
  • Kõige hullem viirus, mis meid, lääne inimesi on tabanud, on mõtteviis, mis lükkab kõike toredat edasi.
  • Vali amet, mis sulle siiralt meeldib ja sa ei pea enam päevagi töötama.
  • Kui keegi filmiks su päeva, milline film sellest tuleks?

Soovitan antud raamatut lugeda isegi, kui pole plaanis töökohta vahetada, sest sealt saab muudki head mõtlemisainet.

esmaspäev, 16. jaanuar 2012

Carlos Ruiz Zafón- Ingli mäng

Võtsin raamatu kätte tänu soovitusele. Tavaliselt on nii, et sa juba tead, kas soovitaja soovitused meeldivad sulle või mitte. Seekord ma kohe ei teagi, tavaliselt mulle meedivad need raamatud, mida tema mulle soovitab.
Haarasin raamatu suure õhinaga laupäeva õhtupoolikul ja eile õhtul lõpetasin. Pm lugesin kuni magama jäin ja ärgates haarasin uuesti raamatu.
Ma ei saanudki kuni lõpuni aru, aks mulle see raamat siis meeldis või ei.
Kogu teema oli kaasahaarav ja põnev. Dialoogid- mida oli väga palju- olid mõnusad. Tegelased värvikad ja tegevusaeg ja koht- huvitavad.
Samas.. ma ei saanud päris täpselt aru, et mis ikkagi toimus. See on selline raamat, kus sul on koguaeg tunne, et kirjanik jätab mdiagi välja ütlemata ja alles kõige lõpus sa siis kas saad aru ja teada mis see oli või ei.
Kogu lugemise prosess oli tõeliselt lahe. Tundus, et kirjanik oli mõnusalt kirjutades aega viitnud ning lasknud oma peategelastel väheke hullata.
Raamat ise räägib 1920 aasta Bartseloonas aset leidvatest sündmustest, mille keskmes on üks kirjanik. Kõigepealt tema kirjanikuks saamise lugu ja siis edasi juhused, mis viisid ta üha pöörasematesse seiklustesse.
Värvikad kõrvaltegelased. Patroon- kes teda aitas. Naine- keda ta armastas. Sõber- kes oli olemas. Kirjastajad, advokaadid, politseinikud, minevikuvarjud, noored kodust põgenevad tüdrukud ja saladused.
Kusjuures põnevust jagus ja nii mõnedki kohad olid ikka väga värvikalt kirja pandud. Nagu ma juba enne mainisin, siis kirjanik ilmselgelt lubas tegelastel aegajalt hullata ja teha mis nad tahavad, aga siis võttis ohjad jälle oma kätte.
Kuna tegemsit on ainult natukene armastusromaaniga, sest mis iganes raamatus peab alati armastus ka sees olema, siis saan seda raamatut ka teistele soovitada. Üle 400 lehekülje mõnusaid seiklusi 1920 aasta Bartseloonas. ahjaa!!! Natuke müstikat oli ka kogu selles loos...

Blog.tr.ee