Egon Ilisson - Isased

Kohe mainin ära, et ma pole päris objektiivne, sest selle teose autor kui Eesti Üliõpilaslehe uus toimetaja on mu msni-listis, aga me pole kunagi kohtunud ega koostööd tegelikult teinud.

Niisiis, oli nii head kui halba. Halb oli see, et mõned kohad tundusid olevat selgelt liiga üle pingutatud ja teose peategelane on üsna vastik Tallinnat vihkan ja naisi halvustav shovinist, kusjuures tegelane kommenteerib teoses kõrvaltegelase halvustavat suhtumist naistesse. Iroonia tipp. Mulle ei meeldi selline kitsarinnaline vihkamine, millega tegelane tegeleb. Kas ka autor? on küsimus.

Hea on see, et üldjoontes Egon oskab kirjutada ja teeb seda vägagi originaalsete sõnadega. Ma panen koju jõudes mõne stiilinäite ka kirja, aga valimisega võib raskusi tekkida:D

Üldjoontes on tema esikteos samasse auku nagu Sass Henno omad ja "Klass" ja hulk teisi noorsoo romaane, aga huvitav oli lugeda sealset süüdimatut suhtumist kõigisse peategelase tegudesse. Ei olnud tabusid ega kritiseerimist. Peategelane valetas, varjas, pettis sõpru, tegi süütutele inimestele haiget ja rääkis igale naisele oma elus, et armastab teda ja muid ilusaid sõnu justkui ta mõtlekski nii. Tol hetkel. Kas meeste puhul ongi nii? Samal ajal, kui armastad ühte, ei suuda jätta taga ajamata teist ja ülistamata kolmandat!? Samas ei eeldanud ta paremat käitumist ka oma eksidelt, isalt ja õelt. Üldiselt oligi raamatus selline mentaliteet, et keegi ei tee liigset draamat ja kõik on andestatav. Võib-olla isegi ok algusest peale. Aga lugege ise. Minu jaoks oli see üle ootuste elamusterohke, aga kirjeldada ma seda sama hästi ei oska.

Stiilinäite edit:
Tallinn. Linn, kus sul pole aimugi, millises taksos on just see juht, kes eile oma tütart vägistas. Milline hoone on just see, kus sündis mingi kuulus kirjanik. Missuguse maja trepikotta pannakse järgmisel nädalal lõhkekeha. Ainuke asi, millest sul aimu on, on see, et too tüüp on homoseksualist ja too tüüp on homoseksualist ja too tüüp on homoseksualisti õpilane. Mitte, et mul midagi oleks homode vastu, aga lihtsalt on üsna lihtne jälgida tänavapildis inimesi, kellele on otsaette kirjutatud tema sooline eelistus. Samahästi võiks kõik trollijuhid endale vuntsid kasvatada ja koerapidajad pead roheliseks värvida. Trollijuhid on sinnapoole juba teel, mõtlen endamisi, kui troll number kuus minust mööda veereb. Vuntsidega. Naine. Naistrollijuhid ongi enamasti vuntsidega. Naistrammijuhid ka. Ja mõned pedagoogid. Üldiselt naised vuntsidest väga lugu ei pea. Aga on erandeid.
Riskisin ja võtsin takso.

- lk 31