kolmapäev, 20. juuli 2011

Eric- Emmanuel Schmitt- Oscar ja Roosamamma

Nagi ikka paljude raamatutega, mida ma tahan lugeda, sest keegi on sellest kirjutanud, pidin ma ootama terve igaviku, et seda raamatukogust kätte saada. Kannatlikkus viib sihile.
Raamat räägib 10 aastasest verevähki põdevast poisist, kelle viimane operatsioon ei õnnestunud. Enam pole midagi teha.
Lapse vanemad kardavad. Nad kardavad haigust, mida poiss põeb ning ei oska temaga suhelda. Õnneks on, aga haiglas üks tore õde- Roosamamma. Oskar ja Roosamamma saavad hästi läbi ja Roosamamma on koguaeg poisi kõrval. Nad hakkavad koos mängima ühte mängu, kus Oskar kirjutab iga päev jumalale kirja ning elab igas päevas 10 aastat läbi.
Läbi väikese poisi silmade vaadata täisinimeste elu, armumist, abielu, keskkeakriisi ja lõpuks uuesti üksi jäämist, on värskendav.
Kõik on lihtne ja selge. Isegi keerulised olukorrad.
Roosamamma õpetab Oskarit jumalat tundma, teda usaldama ja temaga rääkima.
Vähemalt alguses tundub nii...

Kommentaare ei ole:

Blog.tr.ee