reede, 3. august 2012

E. L. James- Fifty Shades of Grey

Lugesin SEDA artiklit ja mulle tundus, et seda raamatut ma tahan lugeda. Miks? Sest väga sageli olen ma pidanud veenduma selles, et kui öeldakse, et oi kui lapsikult on kirjutatud ja ma ei tea mida veel, siis ootab lugejat tegelikult ees hoopis mõnus ladus lugemine. Ja selliste raamatute puhul on kindlasti oluline lugeda raamatut inglise keeles. Olenemata sellest, et peategelased koguaeg muudkui murmur´ivad omavahel. Kui ma raamatut netiavarustest otsisin leidsin hoopis audioraamatud ja ... Esimene raamat triloogiast on mul nüüd siis läbi kuulatud. Kokku 15 tundi. Aega kulub rohkem. Kuid mulle sobis lugeja rütm ning see, et ma sain klapid peas mittemidagi tehes lihtsalt kuulata. Raamatust.. Kes otsib emotsiooni- siis seda selles raamatus on, sest lehekülgede viisi ja mitte ainult- peatükkide viisi kirjeldusi lembehetkedest ja loo hargnemine ning teema- mis on täiesti ebareaalne. Kui kõik on valmis alla neelama vampiirid ja nõiad ja teab mida veel, siis nüüd on keegi kirja pannud midagi, mis on justkui tabu või vähemalt midagi millest ei räägita. Kui palju teate teie sellistest suhetest? Üldse sellest midagi? Kas see on hullem kui armastada vampiiri? Kes on põhimõtteliselt ju juba surnud... Ma luban, et igav lugedes/kuulates ei hakka. Ja ma olin isegi sunnitud internetis selle teema kohta väheke rohkem uurima. Lihtsalt ma ei olnud kogu selle teema peale üldse varem niimoodi ja sellest vaatenurgast mõelnud. Ma ei tea kuidas on eestikeelse tõlkega, aga inglise keelne jutt on ladus, tundub, et kodutöö on kirjanikul tehtud ning intriigi on rohkem ja veel. Ja- varuge endale siis raamatu lugemiseks/kuulamiseks aega. Ma lõpetasin kuulamise täna hommikul kell 4, et siis paar tundi magada enne kui tööle tulla.

Kommentaare ei ole:

Blog.tr.ee