Petrone Print- Kati Murutar- Projektilaps Pärnust

Petrone Print saatis mulle mõni aeg tagasi paki. Paki, mille sees oli kolm raamatut. Üks neist KAti Murutari - Projektilaps Pärnust.
Haarasin raamatu kohe oma öökapile ning asusin üsna kohe ka lugema. Ma olen Kati raamatuid varem lugenud ning õiget raamatut õigel ajal lugedes on need mulle hinge läinud. Lapseootamise ajal sama lugedes lihtsalt ei saagi muudmoodi ja see raamat on siiani Kati raamatutest minu lemmik. Ma pealkirja kahjuks ei mäleta.
Loomulikult ma tean, kes on Kati Murutar. Ma loen heameelega tema artikleid, sest need on teravad ja asjakohased ning hingega kirjutatud. Ma pole alati päris sama meelt, kui tema, aga siiski. Vahest väga harva juhtub, et teema mind üldse ei tõmba.
Mul on isiklik kontakt Katiga, mis pikaks ajaks jättis mulle arvamuse temast kui ülbest kuulsusest. Sest ta käitus täpselt nii...
Sellele vaatamata olen ma teda vaadanud ja mõelnud, et wow! Milline Naine! Julge, otsekohene, ei karda rasket tööd ja hing ning süda on õiges kohas. Muide südametud inimesed ei saagi armastada hobuseid ja loomi ja loomulikult lapsi.
Nüüd, aga raamatu juurde mis räägib Kati lapsepõlvest.
Muidugi olin mina sel ajal õues, kui meie peres kuulujutte räägiti ja mul polnud õrna aimugi, kes Kati isa on. Ja seda miks Kati üldse alguse sai ja miks on raamatu pealkiri projektilaps. Endale omase otsekohesusega kirjutab Kati kõigest nii nagu ta mäletab, midagi ilustamata, midagi vahele jätmata. Lapsepõlves on asjad hoopis teiste mõõtmetega, kuna väike inimese jaoks on paljud suurte inimeste asjad väga suured.
Raamat ei ole kindlasti kohe läbi lugemiseks. See on raamat, mille sa ostad endale, et sellest aegajalt mõned peatükid lugeda. Sellepärast kulus mul ka natuke aega, et raamatu kohta kirjutada ning sellest teistele raamatuklubilistele teada anda.
Kõik, kes soovivad Kati murutari Projektilast lugeda- andke mulle teada, saadan raamatu edasi.