See raamat on üks minu lapsepõlve raamatutest. Raamatukogust laenutasin selle suurest nostalgiast. Ma olen seda raamatut lugedes meeletult pisaraid valanud lapsena ja ka nüüd olid pisarad silmas. See kuidas autor annab edasi noore peategelase tundeid ja läbielamisi on nii ehe.
Kunagised mälupildid sellest missugune nägi minu jaoks välja Kadri ja tema vanaema keldrikorter ning milline oli hiljem elu internaadis, kui kena poiss oli Urmas ning milline saamatu ja mõistmatu mees Kadri isa.
Kasuema raamatu järgi on tehtud film "Naerata Ometi". Kes on filmi varem näinud ja siis asub raamatut lugema suure eelarvamusega saab tõsiselt meeldiva üllatuse osaliseks. Tänapäeval seda filmi eriti telekast ei näidata, kuid netist on seda võimalik siiski vaadata.
Film ja raamat on täiesti erinevad. Raamatut lugedes tunned rohkem soojust, aga filmi vaadates hakkab kuidagi külm. Lapsena ma ei suutnud mõista kuidas nii ilusast raamatust nii kole film tehtud on, aga suurena mõtlesin ma selle filmi kohapealt ringi. Tegelikult see elu vist seal oligi selline. Ja film on rohkem päris.
Kui raamatut lugema asute, siis haarake enda lähedusse pakk salfasid ja seadke ennast mugavamalt sisse. Raamatut on raske pooleli jätta.
Üks link:
http://www.epl.ee/artikkel/293566
reede, 19. september 2008
Silvia Rannamaa- Kadri. Kasuema.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Postitused
2 kommentaari:
Ma ka üle pika aja siin:)
Söötsin raamatu oma tütrele ette aga enne lugesin ise ka uuesti läbi. On ikka hea lugu küll! Võrreldes praeguse aja noorteromaanidega (sorry, aga ka näiteks Printsessi päevikutega) palju tahedam lugemine.
Ja aitäh sulle artikli lingi eest, väga huvitav ja südamlik lugemine oli!
See on tõesti raamat, mida võib läbi aastate muudkui uuesti lugeda.
Postita kommentaar