Tegemist on 2003. aastal ilmunud kogumikuga, kuhu on kokku kogutud Eesti autistlike laste vanemate lood nende lastest ja elust.
Mul on sellest täielik ahvivaimustus, aga usun, et see on huvitav ka inimesele, kellel ei ole isiklikku kogemust autistidega või erilist huvi laste vastu. Lihtsalt see aitab mõista nii paljut. Ja mina sain tõmmata väga palju paralleele. Meeletult huvitav oli lugeda ja teada saada, et palju asju, mida KMi puhul näen, ongi normaalsed. Autismiga lastele.
Üks vanematest kirjeldas nende elu nii:
Ilus rannamaastik, hõbedaselt pärlendav meri ja harmoonilist lõbusust tekitavad lained, mis üksteise järel rannale veerevad. Ma ei teadnud siis, et oli juba ennustatud tormi, mis muudab teiseks kogu rannajoone ning et see rannajoon saab olema märksa huvitavam ja imelisem, olgugi et raskemini läbitav. Aeg-ajalt võib isegi tunduda, et mõnest kohast ei saa enam üldse edasi minna, aga siis ilmub ei tea kust või saab suure pingutusega kohale tassitud puuduv kivimürakas ja ilmneb, et edasiminek on siiski võimalik.
Minu meelest on see nii ilusasti öeldud. Need lapsed ongi tõeliselt imelised ja huvitavad. Muidugi on probleeme, aga rõõm nende lahendamisest on suurem.
Lugesin tingimusteta armastusest. Sellest, kuidas autistlik laps aitab välja selgitada sõbrad ja tuttavad. Sellest, kuidas haigele lapsele ei ole alati kohta isegi haiglas, ühistranspordis või üleüldse päikse all. Sellest, kuidas väiklased inimesed - arstid ja ametnikud kaasa arvatud - jätavad pere oma murega üksi või soovitavad lapse metsa viia ja seal ära tappa. Jah, päriselt!
Tundsin ära nii palju omadusi. Iga autist on erinev nagu iga tavainimenegi, aga kokkuvõttes sai raamatutäiest lastest KMi profiili kokku.
Viie tärni raamat nii sisult kui vormilt!
Mul on sellest täielik ahvivaimustus, aga usun, et see on huvitav ka inimesele, kellel ei ole isiklikku kogemust autistidega või erilist huvi laste vastu. Lihtsalt see aitab mõista nii paljut. Ja mina sain tõmmata väga palju paralleele. Meeletult huvitav oli lugeda ja teada saada, et palju asju, mida KMi puhul näen, ongi normaalsed. Autismiga lastele.
Üks vanematest kirjeldas nende elu nii:
Ilus rannamaastik, hõbedaselt pärlendav meri ja harmoonilist lõbusust tekitavad lained, mis üksteise järel rannale veerevad. Ma ei teadnud siis, et oli juba ennustatud tormi, mis muudab teiseks kogu rannajoone ning et see rannajoon saab olema märksa huvitavam ja imelisem, olgugi et raskemini läbitav. Aeg-ajalt võib isegi tunduda, et mõnest kohast ei saa enam üldse edasi minna, aga siis ilmub ei tea kust või saab suure pingutusega kohale tassitud puuduv kivimürakas ja ilmneb, et edasiminek on siiski võimalik.
Minu meelest on see nii ilusasti öeldud. Need lapsed ongi tõeliselt imelised ja huvitavad. Muidugi on probleeme, aga rõõm nende lahendamisest on suurem.
Lugesin tingimusteta armastusest. Sellest, kuidas autistlik laps aitab välja selgitada sõbrad ja tuttavad. Sellest, kuidas haigele lapsele ei ole alati kohta isegi haiglas, ühistranspordis või üleüldse päikse all. Sellest, kuidas väiklased inimesed - arstid ja ametnikud kaasa arvatud - jätavad pere oma murega üksi või soovitavad lapse metsa viia ja seal ära tappa. Jah, päriselt!
Tundsin ära nii palju omadusi. Iga autist on erinev nagu iga tavainimenegi, aga kokkuvõttes sai raamatutäiest lastest KMi profiili kokku.
Viie tärni raamat nii sisult kui vormilt!
Postitused
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar