teisipäev, 19. aprill 2011

Helen DeWitt - Viimane Samurai

See on nüüd küll üsna uus teos, aga torkas mulle silma oma intrigeeriva ja kusagilt nagu tuttava pealkirjaga. Kui ma siis veel tagakaanelt lugesin, et seda peetakse 2000. aasta Ameerika parimaks teoseks ning see räägib vaid ekstsentrilise kõrgelt haritud emaga kasvavast geenius-lapsest, kes pool aega püüab mõistatada, kes tema isa olla võiks ja teine pool ajast erinevate potentsiaalsete isakandidaatidega tutvmas käib, siis lihtsalt pidin selle võtma.


Tegu on tavapärasest väga kaugel olema teosega. Ei ole nii, et algus, keskosa, õnnelik lõpp. Kõik on läbisegi, osa jääbki arusaamatuks ja ei saabu mingit muinasjutulikku lahendust. Samas on see naljakas, südamlik, kurb, mõtlema panev ja mida kõike veel.


Ma mõtlen hirmu ja aukartusega, kui tark selle raamatu autor veel olla võiks, sest teos on paksult täis viiteid erinevatele ajaloolistele ja kultuuritegelastele, katkeid erinevatest klassikalistest keeltest ning teostest, sügavaid teadmisekilde nii lingvistikast, muusikast kui astrofüüsikast ja palju muudki, mis mulle praegu meelde ei tule.


Seda kõike ei ole väga lihtne lugeda ja tunnistan ausalt, et jätsingi mõned mingit järjekordset teost kirjeldavad katked vahele ning tõenäoliselt võiks seda raamatut kümneid kordi lugeda ja kaasa mõelda, avastamaks selle kõiki kihte ning tähendusi, kuid üsna hea elamus oli praegugi, mida võin öelda, sest kulus vähem kui kaks tükeldatud päeva selle rohkem kui viiesajast lehest läbi närimiseks.




Panen ühe minu meelest üsna hästi teost isloomustava katkendi ka:


"Ta ütleb: Mul on 15. raamat juba peaaegu läbi!

Naine ütleb: Ma NÄEN, et sul on! Sa tegid ikka väga kõvasti tööd.

Veel üks Shirley Temple'i erinumber kenale daamile. L: Ma hakkasin seda alles eile lugema!

Kas Ta Pole Võrratu: Kas TÕESTI?

Võrratu: Täna ma lugesin selle ja selle ja selle ja selle ja eile tegin selle ja selle ja selle ja selle! (Pisiksed sõrmed lappavad tagasi lehekülgi, mis on kaetud fluorestseeruva roosa ja oranži ja sinise ja rohelisega.)

Kas Pole: See on tõesti võrratu!

Võrratu: Olen lugenud "Iliast" ja De Amicitia't ja kolme juttu Kalilah wa Dimnah'st & ühte "Tuhat ja ühte ööd" ja "Moosest kõrkjates" ja "Joosepit ja tema kirjut kuube" ja nüüd lugesin veel "Odüsseiat" ja Metamorphoses't 1-8 ja terve Kalilah wa Dimnah ja kolmekümmet "Tuhat ja üht ööd" ja veel Esimest Saamueli raamatut ja veel Joonase raamatut ja veel õpin kantelleerimist ja teen kümmet peatükki "Lihtsaks tehtud algebrast"."



(lk 120)




P.S. Ma ei kujuta ette selle raamatu tõlkija piinu ja ainult loodan, et talle maksti kullas või muud säärast.

Kommentaare ei ole:

Blog.tr.ee