reede, 22. aprill 2011

Mario Puzo - Ristiisa

Ausalt öeldes venitasin selle raamatu etevõtmisega, sest kartsin, et mulle ei meeldiks. Tegelikkus aga üllatas mind. See on tõeliselt hea ja huvitav raamat ka naisterahva jaoks. Pilguheit ehk veid ebatavalisemasse maailma. Lisaks söödaval kujul pilguheit minevikku.

Mind küll häiris see, kuidas seal enamasti naisi koheldi, aga samas oli see raamat seinast seinani täis inimlikke tundeid ja reaktsioone. Kimbatuskohti ja raskeid valikuid. Armastust ja kadedust, hirmu ja reetmist. Iseenda otsimist ja teistele tõestamist. Hea ja halva vahel kõikumist ning oma õigluse tagaajamist ja inimlikkuse eritahkude avastamist. Tundeid, tundeid ja veel tundeid.

Lihtsa ja ladusa teksti tegi veidi kehvemaks kohati väga kummline ja vigane tõlge. Huvitav, kuidas see kõik originaalis oleks kõlanud? Isiklikult meeldis mulle raamat filmist palju rohkem ja ega ma suurt osa enam mäletanudki. Ja ma saan aru, miks seda üheks maailma parimaks raamatuks nimetatakse. Imelikul kombel ma ei oskagi hetkel rohkem selle paksu raaatu kohta öelda, aga lugege ise.

Kommentaare ei ole:

Blog.tr.ee