Kolmapäev, 25. veebruar 2009

Pedagoogiline poeem, Anton Makarenko

http://ritsikumattake.blogspot.com/2009/02/makarenkost-vaga-pikalt.html
Siin kirjutasin pikalt-laialt.

Sobiv lugemine, kui huvitavad kasvatuslikud teemad. Makarenko juhtis raskestikasvatatavate noorte kolooniat 20aastate Ukrainas, ehitas selle nullist üles ja saavutas pättide, varaste ja kodutute laste normaalseteks kodanikeks muutmisel väga häid tulemusi. Sotsialismi ülesehitamist on lõpupoole ka aga mind isiklikult see ei häirinud. Väga huvitav oli.

Teisipäev, 10. veebruar 2009

F. Scott Fitzgerald - Suur Gatsby

Ühest küljest meeldivad mulle sellised happy endiga raamatud, kus head võidavad, aga samas paras kogus irooniat on alati teretulnud ja Suure Gatsby laadne ootamatu lõpp on ka heaks vahelduseks.

Raamat räägib ühest mehest, kes nagu paljud päris elu mehedki püüab osta armastust ja imetlust ja nagu reaaleluski ebaõnnestub lõpuks. Mees suudab koondada enda ümber hulgaliselt ühepäeva linblikaid ja teda ära kasutavaid tegelasi, aga tema matusele tulevad vaid parim sõber, kes pole tegelikult ka kuigi suur sõber ning postiljon ja teised, kes temaga vaid põgusalt kokku puutusid. Ja mitte sellepärast, et ta oleks olnud halb või ebameeldiv inimene, vaid sellepärast, et keegi ei vaevunud teda tundma õppida ega pidanud vajalikuks tema peale pärast surma aega raisata.

Tegelikult hästi kurb lugu. Inimestest, kes pealtnäha on sügavad, aga tegelikult tühised ja inimestest, kes paistavad tühised, aga peidavad hinges aardeid. Rahast ja armastusest. Armukadedusest ning õnnetust saatusest. Kõike seda ilma moraalilugemiseta.

Neljapäev, 5. veebruar 2009

Mihkel Raud- Musta pori näkku

Ma pole raamatu kohta lugenud ühtegi arvustust, aga olen lugenud mõnda pealkirja ja kuulnud nii mõndagi räägitavat. Pidi olema üks intrigeeriv raamat.
Ma lihtsalt pidin selle endale ostma. Mingil imelikul põhjusel oli huvi selle raamatu vastu või siis Mihkel Raua vastu suutnud minus tekitada väga suured lootused sellele väljaandele.
Mihkel on väga teravmeelne ja keelne tegelane, kelle väljaütlemised tulevad ilma keerutamata ja midagi ilustamata.

Raamatut lugedes tekkisid mul mitmed mõtted. Esiteks oli mul väga raske jälgida selle aja olemustikku. Mul endal puuduvad selle ajaga suuremad seosed. Näiteks 1983 aastal olin ma ise kõigest kolmene ja ma ei suuda kunagi lõpuni mõista seda aega ja ajastut. Paljud nimed on minu jaoks tundmatud, aga samas tean ma kes on Kojamees ja Saller.
Psühhoneuroloogiahaigla kirjeldused on mulle tuttavad just nimelt sellest ajast ja ma tean täpselt, et paremad palad läksid haigla töötajate koju mitte haigete toidulauale. Minu vanaema töötas sel ajal seal haiglas õena ja ma käisin seal päris sageli.

Raamatu juurde tagasi tulles, siis eessõnas on kirjutatud, et /kuukeliomeetriseid lauseid lühendada aitas/. Mõned laused olid lühemaks kärbitud ehk poole võrra, mõni lause küll vaid mõned meetrid ja enamus olid siiski loetavaks muudetud.

Uksumatud kirjeldused ja olustiku pildi loomised. Ma tundsin seda raamatut lugedes liisunud alkoholi lõhna ning kuulsin kõrvus seda spetsiifilist "müra" mida suudavad tekitada ainult väga purjus noored inimesed ühes kohas koos olles.
Kuigi mõni seik raamatust oli piinlik, ei tekitanud see tegelikult lugedes piinlikuse tunnet. Tundub, et ka Raud ei tundud seda. See mis elu ta elas ja mis tegelikult toimus on uskumatu. Olustiku räige ja otsene kirjeldamine, mis on roppustega pikitud ning sinna vahele väga südamlikke ja armsaid katkeid oma vanemate kohta.

Ma soovitan seda raamatut lugeda kõigil kellel on piisavalt aru peas mõistmaks, et selline elu ei saa kesta pikalt ja raamatu autor on seda täna kirja panemas ainult tänu sellele, et ta suutis midagi muuta.

Kolmapäev, 4. veebruar 2009

Emile Zola - Daamide õnn

Olin sellest raamatust enne palju kuulnud - ka erialaselt - aga ei midagi konkreetset. Seega juba pikemalt plaanisin seda lugema hakata. Nüüd on see siis tehtud.

Minu jaoks oli huvitav lugeda turunduseaspektist, kuidas juba 19. sajandil konkurente võideti. Ja et kunagi on olnud samuti aeg, mil klient oli kuningas. Mitte kauba/teenusepakkuja nagu Vene ajal.

Samas aga oli seal ka ilus armastuslugu. Noor tüdruk, kes oma siiruse ning sooviga jääda vooruslikuks, ajas tolleaegse playeri hulluks. Moraal, kuidas hea võidab siiski halva ja saab ka õnnelikuks. Aga enne on katsumused.

Olen lugenud paremaid raamatuid, aga ei saa selle kohta ka midagi halba öelda. Siiski armastusloo poolest sarnane "Jane Eyre" meeldis rohkem.

Konkreetset katkendit hetkel välja tuua ei oska.

Esmaspäev, 2. veebruar 2009

Autism. Meie laste lood

Tegemist on 2003. aastal ilmunud kogumikuga, kuhu on kokku kogutud Eesti autistlike laste vanemate lood nende lastest ja elust.

Mul on sellest täielik ahvivaimustus, aga usun, et see on huvitav ka inimesele, kellel ei ole isiklikku kogemust autistidega või erilist huvi laste vastu. Lihtsalt see aitab mõista nii paljut. Ja mina sain tõmmata väga palju paralleele. Meeletult huvitav oli lugeda ja teada saada, et palju asju, mida KMi puhul näen, ongi normaalsed. Autismiga lastele.

Üks vanematest kirjeldas nende elu nii:
Ilus rannamaastik, hõbedaselt pärlendav meri ja harmoonilist lõbusust tekitavad lained, mis üksteise järel rannale veerevad. Ma ei teadnud siis, et oli juba ennustatud tormi, mis muudab teiseks kogu rannajoone ning et see rannajoon saab olema märksa huvitavam ja imelisem, olgugi et raskemini läbitav. Aeg-ajalt võib isegi tunduda, et mõnest kohast ei saa enam üldse edasi minna, aga siis ilmub ei tea kust või saab suure pingutusega kohale tassitud puuduv kivimürakas ja ilmneb, et edasiminek on siiski võimalik.

Minu meelest on see nii ilusasti öeldud. Need lapsed ongi tõeliselt imelised ja huvitavad. Muidugi on probleeme, aga rõõm nende lahendamisest on suurem.

Lugesin tingimusteta armastusest. Sellest, kuidas autistlik laps aitab välja selgitada sõbrad ja tuttavad. Sellest, kuidas haigele lapsele ei ole alati kohta isegi haiglas, ühistranspordis või üleüldse päikse all. Sellest, kuidas väiklased inimesed - arstid ja ametnikud kaasa arvatud - jätavad pere oma murega üksi või soovitavad lapse metsa viia ja seal ära tappa. Jah, päriselt!

Tundsin ära nii palju omadusi. Iga autist on erinev nagu iga tavainimenegi, aga kokkuvõttes sai raamatutäiest lastest KMi profiili kokku.

Viie tärni raamat nii sisult kui vormilt!

Blog.tr.ee