pühapäev, 14. juuni 2009

Rhonda Byrne "Saladus"



Rhonda Byrne on oma raamatusse "Saladus" kogunud erinevate õpetajate ja edukate inimeste mõtted ja õeptused sellest, mis on elus edukaks ja õnnelikuks saamise saladus. Tegemist on küllaltki ameerikaliku raamatuga.
"Saladuse" põhiline idee seisneb selles, et Universumis toimib külgetõmbeseadus ja sa tõmbad oma mõtetega endale juurde neid asju, millest mõtled- kas siis positiivseid või negatiivseid.

Üldiselt leiab sellest päris palju mõtteid, kuidas oma elu positiivsemaks mõelda. Samas on tegemist küllalt religioosse raaamtuga, sest kasutatud on põhimõtteid erinevatest religioonidest ja need siis kokku pandud ja "tavalisele inimesele" sobiva sõnavaraga ära seletatud. Seega ma ei oska öelda, kuidas saaks kogu sellest raamatust aru täiesti mittereligioosne inimene.

"Saladust" on palju tõlgitud ja "see on muutnud väga paljude inimeste elusid" (nagu reklaam väidab). Minu arust on see ameerikalikus stiilis eneseabi raamat ja aitab meelde tuletada vanu tõdesid sellest, et negatiivsus ja ülemuretsemine ei aita kedagi, vaid mõeldes positiivselt ja olles sisemiselt õnnelik, on kõik võimalik!!!

teisipäev, 26. mai 2009

Mitte keegi peale sinu - Jennifer Cruisie

a.k.a Fredi raamat.
Ma ei tea, kuidas teiega on, aga mulle meeldib aeg-ajalt lugeda kerget kaasaegset ilukirjandust, kasvõi ilaseid lovestory'sid. Paar päeva tagasi aga sattus mulle tõeline pärl kätte. See on paksult täis sõbralikku irooniat. Just minu maitse järele. Suure osa neist neljast tunnist, mis raamatu lugemisele kulusid, olin lihtsalt naerukrampides ja pisarad voolasid. Selle raamatu tekst on nii voolav, et ma tundsin isegi liblikaid kõhus, kui peategelased üksteisesse armuma hakkasid ja elasin nende seiklustele tõsiselt kaasa. Lugu siis naisest, mehest ja ühest tõeliselt erakordsest igati ebaarmsast koerast, kellel on täita väga suur roll loo arendamisel. Aga lugege ise ja vaadake, kas teile tundub ka nii geniaalne ja naljakas kui mulle. Mu ema luges ka ja teda ei ajanud jälle ülse naerma. Ei teagi, mis värk on ja kumb meist rohkem normist kõrvale kaldub.

Panen paar katkendit ka kaasa:
"Sealsamas oli ka Fred.
Tuli välja, et Fred oli maailmaklassi kerjus.
Charity pööritas silmi ja andis Fredile soolakringli, mille koer ettevaatlikult suhu võttis, poetas siis põrandale, lükkas seda ninaga, uuris hoolega ja jõudes selgusele, et see oli täpselt samasugune kui kolm eelmist, sõi selle ära. "Ära torma millessegi ülepeakaela, Fred," rääkis Charity talle ja pöördus siis uuesti Nina poole. "Miks sa loed menopausi kohta, jumala pärast?"
"Sest ma olen nüüd nelikümmend." Nina lõi hambad soolakringlisse. "Seal oli kirjas, et menopaus algab neljakümnendates."
"Nina, sa oled nelikümmend olnud umbes nelikümmend kaheksa tundi. Östrogeeni kadumine ei alga veel vähemalt nädala jooksul."" (lk 46)

"Alex lükkas oma taldriku eemale. "Ma arvan, et ma ei ole selle naise jaoks... piisavalt elukogenud. Ma arvan, et ta on rikaste, vanemate kuttidega harjunud. Ma arvan, et ta peab mind poisikeseks."
Max torkas kahvli oma hommikusöögi sisse. "Kas sa oled jälle seda propelleriga murumütsi kandnud?"" (lk 83)

Neid on veel ja veel ja veel ja kunagi ei oska ette ennustada järgmist käiku või lauset.

kolmapäev, 22. aprill 2009

Jostein Gaarder "Sofie maailm"

Gaarder on väga huvitav kirjanik, kuna käsitleb tõsiseid filosoofia küsimusi noortepäraselt. Eelnevalt olen temalt lugenud Mängukaartide saladust ja see on tõsiselt hea raamat.

Sofie maailm on noortepäraselt ja lihtsalt läbi käidud filosoofia ajalugu Sokratesest kuni tänapäevani välja. Enamasti on suurematele ja tähtsamatele filosoofidele pühendatud terve peatükk, kus räägitakse tema arutlustest. Üldiselt läheb selle 452 lehekülje lugemiseks rohkem aega, kui mõne tavalise juturaamatu puhul, kuna paljud teemad panevad mõtlema (ehk tegema seda, mis ongi filosoofia eesmärk)!

Jostein Gaarderile iseloomulikult on teoses paralleelselt kaks tegevusliini, kas reaalsust, mis lõpuks huvitavalt ristuvad. Keda vähegi filosoofia huvitab, julgen kindlasti soovitada. Kes otsib veidi lihtsamat lugemist, siis soovitan sama autori teost Mängukaartide saladus.

kolmapäev, 18. märts 2009

Stephenie Meyer - Breaking Dawn

(vabandan ette ära juba kõikvõimalike inglisekeelsete väljendite kasutamise pärast :) ikkagi inglise filoloog ja kutsehaigus. Riin)
Riin ütleb:
Breaking Dawn.. see oli vist kõige hullumeelsem ja kõige põnevam osa neist. kõige ulmekam ka ja ei saa mainimata jätta - arvestades seda, et suhteliselt vähesed asjad ajavad mind endast välja või vähemalt suudavad olla disturbing - et just seda see raamat õnnestus olla, korraks. ent seda mitte halvas mõttes. mulle väga meeldis see. üllatas. jaa. põhiteemaks oli siin siiski nende suhte ohtlikkus
et. mis siis sellest?


Mia ütleb:
jah. viimane osa on meeletult põnev. kõige pikem, aga pakun, et kõige kiiremini lugesin. tegelikult läksid kõik 1400 lehekülge või palju neid kokku oligi väga kiiresti
viimane osa on supervõimete päralt
ja samas traditsiooniline mitte väga õnnelik happy ending
saavutatakse kõik õnne mõõtmise verstapostid, aga jamasid ikka jätkub
Mia ütleb:
on väga palju ebaõiglust
ja väga palju seisukohtade muutmist. enda arusaamade ümber hindamist
Mia ütleb:
võtame või jacobi ja tema arvamused
Riin ütleb:
kompromisside tegemine oli üks nende suhte verstaposte minu meelest
see kuidas nad õppisid neid tegema
Mia ütleb:
või Bella dilemma Reneesmee ja Jacobi suhtes
Mia ütleb:
jah
Mia ütleb:
ja see on naljakas ka
Mia ütleb:
voodipeatsist tükkide välja rebimine näiteks
Mia ütleb:
või Emmeti-poolne nokkimine, et kas maja on veel püsti
Riin ütleb:
Emmet on üldse tore tegelane
Riin ütleb:
ja siis muidugi Bella eneseavastamine
uuesti
Mia ütleb:
jah
ja enese arendamine
Mia ütleb:
ja ajaga tugevamaks muutumine
ja jälle kord armastuse nimel enda õnne ja eluga riskimine
ülimad ohverdused
uued sõprussuhted.
Riin ütleb:
mis tekitab sõpruse?
või tähendab. kust see tuleb
Mia ütleb:
kuidas olukorrad ühendavad
ja reetmised
Riin ütleb:
ma ei mäleta enam nüüd mis ma sellest nende suhte ohtlikkusest tahtsin rääkida
aga eniveis. kirge on palju
Mia ütleb:
miski ei tule kergelt
Riin ütleb:
kõik on keeruline
Mia ütleb:
kuigi tunnete tasandil on kõik nii ilus

selle positiivse noodiga vist lõpetamegi. üldiselt on mulje täiesti tugev. esialgne uudishimu selle vastu miks terve maailm hulluks on läinud on täielikult rahuldatud meie meelest.

Stephenie Meyer - Eclipse

Mia says:
Kolmas raamat kannab nime Eclipse ehk Päiksevarjutus. Me unustasime vist mainida, et me lugesimegi kõiki neid inglise keeles autentsuse säilitamise nimel. Ja mugavuse ka, sest me oleme pätid ja meil on pdf-id arvutis
Riin says:
ja inglise keeles on lihtsalt parim lugeda seda
Riin says:
ikkagi nii nagu päriselt
Mia says:
See räägib põhiliselt võimuvõitlusest kahe noormehe vahel, kes mõlemad Bellat omale tahavad, aga samas on valmis oma õnne neiu nimel ohverdama. Sellegipoolest on palju naudivavaid sarkastilisi ütlusi, sest keegi on kellegagi kogu aeg tülis.
Riin says:
just. bickering
Mia says:
Selles raamatus selgub ka, et armastus ei ole alati lihtne.
Mia says:
Ja et ei saa valida, keda armastad.
Mia says:
Kas kolmas osa oli see, kus räägiti rohkem ka Sam'ist, Emily'st ja Leah'st?
Riin says:
jep
Riin says:
see imprinting teema
Riin says:
tahtsingi mainida just, et see vihjabki sellele, et armastust ei saa valida
Mia says:
jah
Riin says:
et lihtsalt tuleb
Mia says:
ma mõtlesin seda lõpupoolset avastust ka, aga seda ei tahaks ära rääkida
Mia says:
aga kas armastuse ohtlikkus ei olnud ka kolmanda teema?
Mia says:
või pigem just kolmanda teema?
Riin says:
siis nad avastavad et bellat ähvardab jälle mingi hädaoht?
Mia says:
ja hinge leidmise-kaotamise teema
Riin says:
jah. vaidlevad selle üle pidevalt
Riin says:
hetkel mul on täielik blank
Mia says:
mõlemat pidi armastuse ohtlikkus. edwardi ringkond ja tema ise
Mia says:
no edward kartis ju bellat muuta, sest kartis sedasi bella hingest ilma jätta
Mia says:
see taevasse mineku teema oli ka veidi
Riin says:
:D
Mia says:
aga seda ma ei oska vist kirjeldada
Riin says:
usk ja värk
Mia says:
jah
Mia says:
saatusesse. paratamatusesse. teineteisesse ja iseendasse
Riin says:
selle taustaks on vist see ameerika üldine religioossus
Riin says:
kui see on õige sõna
Riin says:
see taeva teema
Mia says:
vist jah
Riin says:
et kas neil on taevas jne
Riin says:
sest tavalised inimesed selle peale ju ei mõtle. ja tundus, et bella jaoks ei olnud see oluline
Mia says:
et ka surematud muretsevad sellepärast
Riin says:
oluline oli siin ja praegu
Mia says:
tead, millest ma aru ei saanud kas vampiiri tapmiseks pidi ka kaelast hammustama
Mia says:
või lihtsalt tükkdieks rebima
Riin says:
jah. ja et erinevate taustadega inimesed sobivad ka kokku
Mia says:
sest miks nad nagu inimeste puhulgi esimesega kaela ründasid? harjumus?
Riin says:
tükkideks ja siis ära põletama
Riin says:
võimalik jah
Riin says:
sest nad isegi ei pidanud hammustama kaelast.. samas nagu need arterid on seal kõige suuremad vms
Mia says:
bella tahtis maapealset taevast
Riin says:
et lihtne seda värki kätte saada sealt
Mia says:
harjumuslik tapmine. kõlab nii spooky'lt
Riin says:
aga see oli huvitav kuidas tapmine oli edwardi ja jacobi jaoks täiesti teised asjad
Mia says:
jah
Mia says:
millega kolmas osa lõppes?
Mia says:
jake jooksis ära
My name is Legion: for we are many says:
see kus nad victoria tapsid
Mia says:
see vist oligi lõpp
Mia says:
et õnn maksab alati midagi
Mia says:
ka nii ulmelises raamatus pole täiuslikkust
Mia says:
selles mõttes on see palju lähemal elule, kui ülejäänud armastusjutud
Riin says:
ulme on lihtsalt keskkond
Riin says:
stoori on ikka seesama värk millest inimesed ikka unistavad
Mia says:
tglt jah
Mia says:
ma ei ole sedasi veel mõelnud
Riin says:
võibolla see tuleb sellest et Meyer laseb tegelastel ise elada ja valikuid teha
Mia says:
ise arenen siin
Mia says:
ja äge on see, et kuigi osa asju seal on nii läbinähtavad, tuleb pidevalt ette suuri üllatusi
Riin says:
skelett on alati umbes sama. aga see mis sinna ümber on ehitatud on teine. tavaliselt on mingid erilised omadused inimestele külge poogitud. sellised, mida tahaksid, et sul oleksid
Mia says:
kohe, kui tundub, et hakkad asjale pihta saama, keeratakse asjale veel üks vint peale
My name is Legion: for we are many says:
jaaa
My name is Legion: for we are many says:
just

P.S. Loodan, et närite end meie segasest mõttelennust läbi:)

Stephenie Meyer - New Moon

Riin ütleb:
New Moon räägib kaotusvalust. Meyer ise põhjendas sellist sündmuste käiku sellega, et see oli tema tegelaste iseloomude tõttu vältimatu. nad käitusid nii nagu on nende arvates õige. kõige selle "õige käitumise" tulemusena langeb bella depressiooni? ja tema elu muutub ühtlaseks halliks massiks. eesmärgiks on elada üks päev korraga ja isa mitte õnnetuks teha.
siiski avastab bella enda jaoks päikesekiire mustas masenduses?
selleks on jacob.
ja sündmused arenevad edasi juba hoopis teisi radu pidi, sest nagu Mia ütles, tõmbab Bella ligi kõike üleloomulikku, kaasa arvatud õnnetusi.

Mia ütleb:
Bella tahab olla kõigi vastu hea. See oligi algne põhjus Forksi - linna, kus pesitseb tema uue vampiirist armastuse perekond ja ka Bella isa - kolimine. Varem Bella väitis seda vihmast kohta, kuid kui Bella ema abiellub uue mehega, kelle töö eeldab pidevat reisimist, siis tüdruk otsustab lasta oma ema vabaks ja, hambad ristis, vihma käes edasi elada.
Mia ütleb:
tänu edwardile aga õppis ta vihma armastama. kuni ka Tema armastatu - Edward otsustab loobuda oma õnnest oma armastatud neiu õnne nimel. Aga ta teeb valearvustuse, millest Riin juba kirjutas.

Mia ütleb:
Ja mängu tuleb uus tegelaskuju, kellest esimeses osas vaid möödaminnes räägiti. Bella elus saab tähtsa rolli temast veidi noorem indiaani-poiss Jake, kes on edaspidi neiule venna, sõbra ja ka Edwardi aseaine eest.
Riin:
adrenaliiiiiin
mootorrattad
kaljud
Mia ütleb:
Koos tehakse lollusi ja ravitakse Bella südant.

Kuid sama ootamatult, kui Edward Bella elust lahkus, tuleb ta ka tagasi
Riin ütleb:
minu meelest üks asi miks Edward-Bella töötab ongi see, et Bellale meeldib adrenaliin ja ekstreemsus

Mia ütleb:
poolte valimine.
Mia ütleb:
kes on edaspidi Edwardi, kes Jacobi poolt.
ja kes on lihtsalt bella poolt
nagu näiteks Angela
tõeliste sõprade teema.

Mia ütleb:
meile kummalegi ei meeldinud armastusloo ühe osapoole ära võtmine
teine osa oli kõige nõrgem, mu meelest
paks meeleheitest
Riin ütleb:
jah
Mia ütleb:
kõigil oli kogu aeg valus
Riin ütleb:
selles mõttes jah
Riin ütleb:
aga samas oli ta sellepärast jälle põnev, et ootasid, millal Edward jälle mängu tuleb
ja mõnes mõttes ajas Jacob närvi ja jälle see Bella plontsus

Stephenie Meyer - Twilight

Proovime midagi teistsugust:D

Mia says:
Twilight'i seeria samanimeline esimene raamat räägib kõigest nii tavapärasest ja samas on nii kaugel tavalisest. See on ühe ebakindla, kuid erilise tüdruku ja tema uue kodukoha läheduses elava temast ligi üheksakümmend aastat vanema vampiiri keerulise armastuse algus. Ebatavalise paari teel on väga palju katsumusi alates armukadedatest sõpradest ja lõpetades kättemaksuhimuliste ebamaisete tegelaste rünnakutega. Ja olemas on ka happy end. Seniks kuniks...

Riin says:
Mõnes mõttes Bella on ebakindel aga mõnes mõttes jälle ei ole. ta on väga rahul sellega kes ta on.. noh. selle outsideri teemaga või sellega et ta teistmoodi on kui teised. et talle väga sobib nii. samas on ta ebakindel samas mõttes nagu edward on ebakindel. ja samas on see sama ebakindlus mis on igal inimesel
Riin:
keeruline

Mia says:
aga huvitav
Mia says:
ja loomulik
Riin says:
midagi võiks mainida selle stiili või tooni kohta ka näiteks
Riin says:
ma arvan..
Riin says:
noh seda, et on väga hea lugeda. väga mm.. flowing? voolav.. ee imelik ..
Mia says:
voolav võib sobida küll
Riin says:
ja seda et on osatud pinget kruvida või midagi sellist
Mia says:
ja kirjutatud nii kaasahaaravalt, et ei saa pidama lugemisega
Riin says:
tension on
Riin says:
õhus on elektrit
Riin says:
mind ajas närvi et bella nii plont oli vahepeal

Igal juhul väga soovitame!

esmaspäev, 2. märts 2009

Leelo Tungal- Kirju liblika suvi

Teate milline on liblikas enne kui ta endale tiivad saab?
Sellest kirjutabki see lastele mõeldud raamat.
Vahest on elu lihtsalt liiga ebaõiglane. On olemas lapsi keda narritakse sest nad peavad ise hakkama saama. On olemas emasid kes ei saa aru, et alkohol ja joodikust sõbrad ei sobi lastega väga kokku.
Tegelikult on see raamat vaprast tüdrukust kelle ema saab elult uue võimaluse. Samuti ka see tüdruk. Korraga on kõik halb unustatud ja kõik senised kannatused saavad väärilise tasu.

Üks ilus muinasjutt ühelt väga healt autorilt.

Eleanor Farjeon- Väike raamatutuba

See raamat on minu lapsepõlvest. Olen seda raamatut kandnud oma hinges läbi elu. Tõenäoliselt on see üks neist raamatutest mis mind on kõige rohkem kunagi mõjutanud.
Ma mõistsin seda nüüd, peaaegu 20 aastat hiljem uuesti lugedes.
Raamat koosneb väikestest lugudest mis pole omavahel seotud. Kuid igas loos on oma mõte ja tera. Lugesin täna oma lastele raamatust kaks lugu ja nad ei mõistnud neid sedasi kui mina, tänasel päeval. Pidin selgitama.
Näiteks lugu seitsmest printsessist, kelle saatuse pidi määrama nende juuste pikkus.
Kuningas võttis endale naiseks mustlastüdruku ning, et vältida tema põgenemist ehitas lossi ümber kõrge tara. Kuus printsessi kasvasid hoidjate hoole all ning nende juukseid kammiti, pesti ja hooldati nende poolt igapäevaselt. Seitsmes tütar oli kõige rohkem ema moodi ja tema juuste eest hoolitses ta ise. Kõige pikemate juustega tüdruk pidi kuningannaks saama. Kui tuli aeg juuksed üle mõõta selgus, et seitsmenda printsessi juuksed on poisipeaks lõigatud. Tema ema nakitses iga päev väikeste kääridega ta juuste kallal.
Või lugu sellest kuidas üks kirjaoskamatu vaene tüdruk saab endale õnneloosi oma heateo eest ja ta kannab seda endaga elulõpuni kaasas, oskamata lugeda mis seal kirjas on. Samas kui kõik teised lapsed kes omale selle ennustuse ostsid, on need ammu unustanud...
Või siis lugu väikesest Griseldast, kes hoolitseb oma vanaema eest...

Mäletan kuidas ma seda raamatut lugedes kunagi nutsin. Need lood läksid mulle nii hinge ja südamesse. Need olid nii ilusad ja erilised.
Täna neid üle lugedes tundsin ma seda tunnet uuesti, kuid ma mõistsin nende lugude mõtet hoopis teistmoodi kui lapsena.

Soovitan seda raamatut lugeda anda oma lastele ja ka ise lugeda. See on midagi erilist ja teistmoodi.

kolmapäev, 25. veebruar 2009

Pedagoogiline poeem, Anton Makarenko

http://ritsikumattake.blogspot.com/2009/02/makarenkost-vaga-pikalt.html
Siin kirjutasin pikalt-laialt.

Sobiv lugemine, kui huvitavad kasvatuslikud teemad. Makarenko juhtis raskestikasvatatavate noorte kolooniat 20aastate Ukrainas, ehitas selle nullist üles ja saavutas pättide, varaste ja kodutute laste normaalseteks kodanikeks muutmisel väga häid tulemusi. Sotsialismi ülesehitamist on lõpupoole ka aga mind isiklikult see ei häirinud. Väga huvitav oli.

teisipäev, 10. veebruar 2009

F. Scott Fitzgerald - Suur Gatsby

Ühest küljest meeldivad mulle sellised happy endiga raamatud, kus head võidavad, aga samas paras kogus irooniat on alati teretulnud ja Suure Gatsby laadne ootamatu lõpp on ka heaks vahelduseks.

Raamat räägib ühest mehest, kes nagu paljud päris elu mehedki püüab osta armastust ja imetlust ja nagu reaaleluski ebaõnnestub lõpuks. Mees suudab koondada enda ümber hulgaliselt ühepäeva linblikaid ja teda ära kasutavaid tegelasi, aga tema matusele tulevad vaid parim sõber, kes pole tegelikult ka kuigi suur sõber ning postiljon ja teised, kes temaga vaid põgusalt kokku puutusid. Ja mitte sellepärast, et ta oleks olnud halb või ebameeldiv inimene, vaid sellepärast, et keegi ei vaevunud teda tundma õppida ega pidanud vajalikuks tema peale pärast surma aega raisata.

Tegelikult hästi kurb lugu. Inimestest, kes pealtnäha on sügavad, aga tegelikult tühised ja inimestest, kes paistavad tühised, aga peidavad hinges aardeid. Rahast ja armastusest. Armukadedusest ning õnnetust saatusest. Kõike seda ilma moraalilugemiseta.

neljapäev, 5. veebruar 2009

Mihkel Raud- Musta pori näkku

Ma pole raamatu kohta lugenud ühtegi arvustust, aga olen lugenud mõnda pealkirja ja kuulnud nii mõndagi räägitavat. Pidi olema üks intrigeeriv raamat.
Ma lihtsalt pidin selle endale ostma. Mingil imelikul põhjusel oli huvi selle raamatu vastu või siis Mihkel Raua vastu suutnud minus tekitada väga suured lootused sellele väljaandele.
Mihkel on väga teravmeelne ja keelne tegelane, kelle väljaütlemised tulevad ilma keerutamata ja midagi ilustamata.

Raamatut lugedes tekkisid mul mitmed mõtted. Esiteks oli mul väga raske jälgida selle aja olemustikku. Mul endal puuduvad selle ajaga suuremad seosed. Näiteks 1983 aastal olin ma ise kõigest kolmene ja ma ei suuda kunagi lõpuni mõista seda aega ja ajastut. Paljud nimed on minu jaoks tundmatud, aga samas tean ma kes on Kojamees ja Saller.
Psühhoneuroloogiahaigla kirjeldused on mulle tuttavad just nimelt sellest ajast ja ma tean täpselt, et paremad palad läksid haigla töötajate koju mitte haigete toidulauale. Minu vanaema töötas sel ajal seal haiglas õena ja ma käisin seal päris sageli.

Raamatu juurde tagasi tulles, siis eessõnas on kirjutatud, et /kuukeliomeetriseid lauseid lühendada aitas/. Mõned laused olid lühemaks kärbitud ehk poole võrra, mõni lause küll vaid mõned meetrid ja enamus olid siiski loetavaks muudetud.

Uksumatud kirjeldused ja olustiku pildi loomised. Ma tundsin seda raamatut lugedes liisunud alkoholi lõhna ning kuulsin kõrvus seda spetsiifilist "müra" mida suudavad tekitada ainult väga purjus noored inimesed ühes kohas koos olles.
Kuigi mõni seik raamatust oli piinlik, ei tekitanud see tegelikult lugedes piinlikuse tunnet. Tundub, et ka Raud ei tundud seda. See mis elu ta elas ja mis tegelikult toimus on uskumatu. Olustiku räige ja otsene kirjeldamine, mis on roppustega pikitud ning sinna vahele väga südamlikke ja armsaid katkeid oma vanemate kohta.

Ma soovitan seda raamatut lugeda kõigil kellel on piisavalt aru peas mõistmaks, et selline elu ei saa kesta pikalt ja raamatu autor on seda täna kirja panemas ainult tänu sellele, et ta suutis midagi muuta.

kolmapäev, 4. veebruar 2009

Emile Zola - Daamide õnn

Olin sellest raamatust enne palju kuulnud - ka erialaselt - aga ei midagi konkreetset. Seega juba pikemalt plaanisin seda lugema hakata. Nüüd on see siis tehtud.

Minu jaoks oli huvitav lugeda turunduseaspektist, kuidas juba 19. sajandil konkurente võideti. Ja et kunagi on olnud samuti aeg, mil klient oli kuningas. Mitte kauba/teenusepakkuja nagu Vene ajal.

Samas aga oli seal ka ilus armastuslugu. Noor tüdruk, kes oma siiruse ning sooviga jääda vooruslikuks, ajas tolleaegse playeri hulluks. Moraal, kuidas hea võidab siiski halva ja saab ka õnnelikuks. Aga enne on katsumused.

Olen lugenud paremaid raamatuid, aga ei saa selle kohta ka midagi halba öelda. Siiski armastusloo poolest sarnane "Jane Eyre" meeldis rohkem.

Konkreetset katkendit hetkel välja tuua ei oska.

esmaspäev, 2. veebruar 2009

Autism. Meie laste lood

Tegemist on 2003. aastal ilmunud kogumikuga, kuhu on kokku kogutud Eesti autistlike laste vanemate lood nende lastest ja elust.

Mul on sellest täielik ahvivaimustus, aga usun, et see on huvitav ka inimesele, kellel ei ole isiklikku kogemust autistidega või erilist huvi laste vastu. Lihtsalt see aitab mõista nii paljut. Ja mina sain tõmmata väga palju paralleele. Meeletult huvitav oli lugeda ja teada saada, et palju asju, mida KMi puhul näen, ongi normaalsed. Autismiga lastele.

Üks vanematest kirjeldas nende elu nii:
Ilus rannamaastik, hõbedaselt pärlendav meri ja harmoonilist lõbusust tekitavad lained, mis üksteise järel rannale veerevad. Ma ei teadnud siis, et oli juba ennustatud tormi, mis muudab teiseks kogu rannajoone ning et see rannajoon saab olema märksa huvitavam ja imelisem, olgugi et raskemini läbitav. Aeg-ajalt võib isegi tunduda, et mõnest kohast ei saa enam üldse edasi minna, aga siis ilmub ei tea kust või saab suure pingutusega kohale tassitud puuduv kivimürakas ja ilmneb, et edasiminek on siiski võimalik.

Minu meelest on see nii ilusasti öeldud. Need lapsed ongi tõeliselt imelised ja huvitavad. Muidugi on probleeme, aga rõõm nende lahendamisest on suurem.

Lugesin tingimusteta armastusest. Sellest, kuidas autistlik laps aitab välja selgitada sõbrad ja tuttavad. Sellest, kuidas haigele lapsele ei ole alati kohta isegi haiglas, ühistranspordis või üleüldse päikse all. Sellest, kuidas väiklased inimesed - arstid ja ametnikud kaasa arvatud - jätavad pere oma murega üksi või soovitavad lapse metsa viia ja seal ära tappa. Jah, päriselt!

Tundsin ära nii palju omadusi. Iga autist on erinev nagu iga tavainimenegi, aga kokkuvõttes sai raamatutäiest lastest KMi profiili kokku.

Viie tärni raamat nii sisult kui vormilt!

teisipäev, 27. jaanuar 2009

Elme Väljaste


Varem ma ei teadnud Elme Väljastest mitte kui midagi, aga viis meid kokku kiiresti valitud raamat, raamatukogu riiulist - Täiesti täisaealine.



Raamat, mida umbusaldusega avasin ja need seiklused 18 aastase Natalie ehk Taali, mind endaga kaasa viis.


Raamat jutustab siis tüdruk nimega Natalist, kes pärast kooli lõpetamist otsustas äkitsi Saksamaale nannyks tööle minna. Selleks olid tal ka mõjuvad põhjused, et kodust eemal olla ja oma elule selgusele jõuda. Tema hoolealuseks aga saab autismi põdev tüdruk Milaja Maja :)) (kui loete saate ka aru miks) ja kellega siis ei ole eriti kerge olla, kuna tüdruk on väga armukade, nii oma ema kui Natalie peale, Herbert - Natalie uus hea sõber. Mind muidugi haaras see raamat koheselt, kui olin paarkümmend lehekülge läbi lugenud ja siis enam ei suutnud pidama jääda, igal vabal hetkel istusin raamat süles ja elasin kaasa, mis järgmiseks juhtuda võib.


Raamat on kirjutatud päeviku näol, kuidas Natalie avastab maailma, tema tunded, tema äpardused, rõõmud, läbi elamised. ülidselt kõik, mis võiks juhtuda tüdrukuga kodust eemal olles, avastades.



Internetis surfates, leidsin ka et sellele raamatule on järg - Kõigest kaheksateist.

Natalie naaseb kodumaale tagasi, appi oma tädile, kellel on hingemured ja kuna nanny tööst midagi välja ei tulnud, ajutiselt, siis otsustaski ta koju sõita. Bussiga koju sõites, tutvub Taali aga Riia bussijaamas ühe noormehega, kes siis liitub tema järgnevates seiklustes selles raamatus. Natalie esimesed pettumused sõbras, armumine, avastused ja muud perekondlikud avastused, põgenemine vastutuse eest, reaalsus. Uued avastused, sõber Heberti kaotus ja sõit unistuste katedraali juurde, mis lõpeb siis suuure üllatusega.
Ka selle teise raamatu lugesin ootamatu suure kiirusega läbi ja oleksin väga tahtnud, et oleks olnud seda lõppu rohkem, või oleks sellel raamatul veel üks järg.
Hetkel on mul käsil Elme Väljaste raamat Kordussaade. Hetkel tundub ka see päris põnev olevat, aga sellest räägiksin siis kui see juba läbi loetud on.

pühapäev, 25. jaanuar 2009

Liis Kängsepp - Minu Argentina

Ülimalt üle arvustatud raamat, aga seda väärt, sest see on tõesti ka ülimalt hea raamat. Tänan Sandrat selle kingituse eest, kuigi mu küünelaused on ikka veel pakendilt pärit rohelist puru täis.

Raamat on reisikiri. Õigem oleks vist öelda elukirjeldus, sest raamatu autor ELAS Argentinas üle aasta. Ta on oma elust välja toonud väga huvitvaid katkeid. Ja mind ei häiri ka teiste poolt mainitud kordamine, sest see on õigetes kohtades. Ja mulle tavaliselt ei meeldi isegi reisikirjad. See on aga lihtsalt suurepärane. Eriti võrreldes ühe Austraaliast, Eesti metsades ja aasias kondamisest rääkiva reisikirjaga, mis mulle ka jõuluks kingiti.

Mis aga teeb selle raamatu eriliseks, on meeletu hulk originaalseid ja tabavaid kujundeid. Ma pole ammu nii häid metafoore näinud. Ja veel sellises koguses. Ma tõesti neelasin sellest raamatust iga sõna. Lugesin jutiga läbi. Ja kordagi ei hakanud igav. Argentinasse reisimisest huvitatutele on aga plussiks raamatu lõpus olevad õpetused-soovitused.

Anna Davis - Kingakuninganna

Jälle midagi omapärast. Kujutage ette raamatut, mis on kirjutatud uuel ajal, mis räägib väga vanast ajast, mis on kirjutatud nii, et ei saa aru, et see oleks kirjutatud vanast ajast, sest sisu on nii tänapäevane.
See ongi selle raamatu lühikokkuvõte.
Raamat räägib tegelikult Prantsusmaast 20nda sajandi alguses ja ühe inglise päritolu rikka naise elust seal. Tolle aja tabudest ja samas ülimalt tabudevabalt. Sellest, kuidas raha ei tee õnnelikuks. Kuidas ikka tahetaks kellegi teise nahas olla. Kuidas armastus ei võida alati kõike. Ja kuidas tõeline sõprus võib hoopis seda teha. Aga lugege ise.

reede, 23. jaanuar 2009

George Orwell - Loomade farm/1984

Kirjutan neist koos, sest nad on koos ühtede kaante vahel, ma lugesin neid järjest ja varem arvasin, et see ongi "Loomade farm" a.k.a. "1984".

Igatahes, minu hinnangul oli "Loomade farm" parem kui kurikuulus ja palju kiidetud "1984".

Esimene neist räägib loomade, kes ajavad oma pererahva talust ära, edasisest elust ja mõtetest. Jutustuse moraal on selles, et kõik ei ole kunagi võrdsed. Ka siis, kui ei ole inimesest peremeest. Seda ei lasta lihtsalt sündida, sest kellelegi lööb ikka võim pähe. Jutustuses said sigadest ja koertest juhid ning diktaatorid, kes väitsid, et kõik on parem kui varem, kuigi loomade elu oli tegelikkusest kehvem. Alles praegu mõtlen, et ka see teos oli nõukogude ajast ja sead olid järelikult võimul olijad, kes rääkisid samuti võrdsusest ja vastavalt vajadustele ressursside jagamisest. Väga huvitav 90 lehekülge ning paar tundi minu elus.

"1984" oli minu jaoks palju raskem ning igavam ja blondmina ei saanud aru ka analoogiast vene ajaga enne, kui keegi sellest rääkis. Siis muutus kohe kõik loogilisemaks ja ka mõnevõrra huvitavamaks. Raamat on kirjutatud paarkümmend aastat enne nimetatud aastat, aga lugedes seda paarkümmend aastat peale seda aastat, on kuidagi irooniline mõelda, milline elu tegelikult praegu on. Kahju on sellest, et ei oska võrrelda päris eluga aastal 1984, sest see on veel enne minu ajaarvamist. Kuigi see ei ole lihtne raamat ja sunnib lugedes kõvasti mõtlema, soovitan selle kasvõi, hambad ristis, läbi lugeda. Arvan,et mu silmaring suurenes ning maailmapilt täienes jälle. Sellegipoolest ei saa ma aru, miks seda koolilastele kohustuslikus korras peale sunnitakse. Ka mulle mu kõrgharidusega oli küllalt keeruline lugemine ja tean oma kogemusest, et mõne asja liiga noorena lugemine, on jätnud igaveseks halva mulje heast asjast.

teisipäev, 30. detsember 2008

TERRY PRATCHETT - "Ajavaras"

Pratchett on ilmselt üks parimaid nüüdisaegseid kirjanikke, ja seda mitte kohutavalt perfektse stiili või kujundite või originaalse süžee poolest -mitte et tal need puuduksid- vaid lihtsa fakti tõttu, et tema raamatud on arusaadavad ja ühtviisi nauditavad nii 16 kui ka 80-aastasele. Ma tean, et on inimesi, kes arvavad, et see tõestab just vastupidist. Ma soovitan neil inimestel lugeda just seda teost- "Ajavaras" (ingl. k. "The Thief of Time") .

See teos on minu meelest Pratchetti loomingu säravamaid pärle, mis ei ütle küll suurt midagi - nii ma arvan igat Kettamaailma sarja järjekordset osa käest pannes. Sisaldab eelnevaid osi läbi lugenutele tuttavaid tegelasi, hiilgab joonealuste märkuste ja idiootsusega.

Mul on vahel tunne, et Kettamaailm on rohkem reaalsuses kui pärismaailm.

Ometi on see ju kõigest enesekriitiline paroodia või pilalugu. Raamatu lõpuks avastad, et tegelikult naersid sa ikkagi vaid iseenda üle.

"Ajavarga" tegevus on sarnane ülejäänud Kettamaailma sarja lugudele. Milline täpselt - lugege ise...

laupäev, 27. detsember 2008

Charlotte Bronte - Jane Eyre

Lõpuks ometi jõudsin mina ka selle raamatu lugemiseni ja nüüd tahan endale ka seda.

Nii armas oli ja üllatavalt kaasaegselt kirjutatud. No muidugi meeste kasuks igati, aga igati armas. Ja siiani olin kuulnud vaid katkeid sellest raamatust. Kellestki Mr Rochesterist ja Jane'ist ja õnnetust armastusest, aga ega ma rohkem ei teadnudki. MInu meelest see raamat teeb Uhkusele ja eelarvamusele, mida ma enam eriti ei mäletagi, pika puuga ära.

Kõigil tüdrukutel soovitan lugeda, kui nad natuke nutta ja unistada tahavad.

Klassikat ma siiski kirjeldama ei hakka. Igaüks leiab ise ka netist üles.

Blog.tr.ee