Teisipäev, 28. mai 2013

Silvia Day- Alasti

Tundub, et viimasel ajal on koduperenaiste seksiraamatud vallutanud meie päevad. Neid loetakse eesti keelde tõlgitud raamatutena, neid kuulatakse inglise keelsete audiofailidena või loetakse inglise keeles järgesid, sest millegipärast me ei saa enam justkui elada ja hingata ilma nendeta. Mu töökaaslane, kes varasemalt ei lugenud üldse raamatuid ja kes pidas ennast kehvaks inglise keele oskajaks on lummatud nüüd juba teisest raamatusarjast ja tema mind Crossfire sarja esimese eesti keelse raamatuga ka tutvustas. Ausaltöeldes on see raamat seisnud mu kapil nii umbes nädala ja ma pole seda kätte võtnud. Samas pean ma selle talle homme tagastama ning ma mõtlesin, et mis seal ikka ma loen selle nüüd kiirelt läbi. Üks osa minust lootis, et ma ei satu uude sõltuvusse. Sest Becca Botoe hääl kõlab mul veel ikka kõrvus ja kui telefonis olev audiofail saaks kulumise märke näidata siis, just seda teeks 50 Shades of Grey audiofailid. Mul oli lihtsalt vaja hingata selles rütmis. Ja nüüd ma tunnen kuidas mul on vaja lugeda järgmist Crossfire sarja raamatut, sest mittemidagi ei saanud selgeks. Eva ja Gideoni suhe on täpselt sama habras kui ta oli nende esimesel kohtumisel ja ausaltöeldes ei kujuta ma ette kuidas kirjanik nad sellest jamast välja kirjutab. Aga ma tahaksin väga teada. See raamat on täpselt see mis peaks vastama mõndadele küsimustele. Näiteks mismoodi on võimalik alluv suhe juhul kui alluvat on nooruses seksuaalselt kas ära kasutatud või ta tuleb eelnevast vägivaldsest suhtest. Loomulikult suudan ma ise ka erinevaid stsenaariume välja mõelda, kuid kellegi teise vaatenurk tuleb ka kasuks. Ning see, et kas tõesti keegi tahab vabatahtlikult saada alluvaks suhtes. Sealjuures justkui loobudes oma ... Millest ta siis loobub? Või kas ikka loobub? Mulle meeldivad tugevad karakterid ja hea sõnakasutus, mis eesti keeles on kohati rohmakas, vähemalt lugedes, aga kui mõtlema hakata siis tegelikult üsna mõnusalt edasi antud, kuigi ma olen kindel, et kirjanik kasutab originaalis väga mõnusaid inglisekeelseid väljendeid, mis kogu konteksti imehästi täiendavad. Kui nüüd veel korra langeda võrdlusse 50 Halli Varjundiga siis selle raamatu on kirjutanud kogenud kirjanik, ning seda on aru saada tema ladusas ja mitte väga palju kordusi kasutavas kirjastiilis. Muidugi mõned asjad korduvad, aga olgem ausad, meil on sõnu ikkagi piiratud arv ja mõned sõnad on meil ka parasiidiks- nii ka peategelastel näiteks. Ja kõige lõpuks, kui keegi hakkab raamatut lugema, lootuses sealt leida ohtralt BDSM stseene, siis ma pean kurvastusega ütlema, et nii seksist läbiimbunud kui see raamat ka pole, siis on BDSM suhtle vaid vihjed ja kes teab mis järgmises osas ees ootab. Head lugemist!

2 kommentaari:

Diana ütles ...

Hahahaha! Ma ei teadnudki, et ka see raamat on eesti keelde tõlgitud. Olen ise ta originaalis läbi lugenud.
Järgmine raamat on ka hea ja kõik kes on lugenud Grossfire raamatuid ootavad pikkisilmi järgmise, kolmanda raamatu ilmumist, mis peaks ilmuma juba järgmine teisipäev.

Maria ütles ...

Ma nüüd olen lugenud läbi teise raamatu ja ei suuda kuidagi kolmandat jätkata. Ma ei tea kas asi on tõlkes, mis siiski tundub üsna normaalne olevat, aga ma ei ole veel alla andnud. Raamat on mu öökapil ja ootab oma järge.

Blog.tr.ee