Gatlini maakonnas polnud midagi üllatavat. Või vähemalt nii ma arvasin.
Tuli välja, et enam rohkem eksida poleks saanudki.
Lena Duchannes on hoopis teistsugune kui kõik, keda Gatlini väikelinnas eales nähtud, ja ta näeb kõvasti vaeva, et varjata oma võimeid ning needust, mis on tema suguvõsa kummitanud juba mitu põlve.
Ethan Wate’i, kes loeb kuid ajani, kui tal on võimalik Gatlinist põgeneda, hakkavad painama unenäod tüdrukust, keda ta pole kunagi kohanud. Kui Lena kolib elama linna kõige kurikuulsamasse häärberisse, kisub mingi arusaamatu jõud teda tüdruku poole....
Minu jaoks oli algul täiesti talumatu lugeda seda raamatut läbi noormehe silmade. See ei loksunud kuidagi üldse paika. Enamjaolt on sellised raamatud kirjutatud läbi noorte neidude mõtete ja silmade ja nüüd korraga üks noormees. Seda enam, et selle raamatu on tegelt kirjutanud kaks naist. Muide, kui mehed kirjutavad raamatut läbi naise silmade siis on see sama veider. Sest minuarust on siis miskid loogika asjad paigast ära. Aga see on vaid minu arvamus.
Kui nüüd raamatust rääkida, siis seda on mõnus lugeda ja tegevus on kaasahaarav, Mitte päris tavapärane ja pigem ka teismelistele suunatud raamat.
Kuna raamatust ja tegelt raamatusarjast on tehtud ka film ja ma olen seda näinud, siis võin öelda, et lugege ikka raamatut. Tavaliselt on need oluliselt paremad. Ka sel korral.
'
Postitused
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar